Kui raseduse tunnused puuduvad...

Ma isegi ei saa aru, et rase olen!

Arvasin alati, et kui saan kaks triipu ja ämmakalt kinnituse, et jep, sa lõpuks ootad oma kauaigatsetud last, siis ärkan ma kohe öösiti üles, nõudes hapukurgitorti, nuttes iga beebireklaami peale, samal ajal number suuremaid ja väga valusaid rindu kirudes. Arvasin, et kohe tekib emme tunne ja sisemine kompass, mis käsib ainult tervislikke toite süüa. Põdesin, et oksendan kõik hommikud ja õhtud ja langen nuttes mehe kaissu, et issand kui tubli ma meie tita nimel ikka olen. Sest muidugi oleks mul kõik sümptomid aga ma teeks vapralt trenni edasi ja tööl panustaks topeltrohkem, koristaks maja iga päev ja säraks oksendamise vahepeal oma uuestitärkanud ilus- suuremad tissid, klaar näonahk, siidpehmed juuksed.

Kuna ma usun statistikat ja tõenäosus, et rasedus varases järgus katkeb, on tohutult suur, siis olin päris närvis, kui neljas nädal möödus ilma ühegi sümptomita (ainult alakõht tuikas JA SEE VIITAB JU KATKEMISELE) ning panin lootused end rasedana tunda viiendale nädalale. 

....

Pakkuge, kellel siis kah ühtegi tundemärki ei tekkinud? 

Muidugi olin otsapidi ämmaka juures, rääkisin, et noh ikka tahtsin varakult kontrollida ja asi mulle uus ja, tegelikult vajasin lihtsalt teadmist, et ma ikka olen kõtubeebi ootel.  See imeline tunne, mis kaasneb häguse täpiga ultahelipildil rahustas mu maha. Noh, nii umbes pooleks tunniks. Kõik pahad mõtted hiilisid ligi. 

Rääkisin pisikesele täpile, kui väga ma teda armastan ja ootan ja palusin, et ta ikka ilusti kasvaks ja emme pidevast murestemisest välja ei teeks.

Kuuenda nädala esimesel päeval hüppasin ma mehele õnnest sülle, sest mul oli terve päev süda paha ja rinnad valusad!!! Sellega oleks justkui kindlustunne kaasnenud, mis on paganama veider, eksole?

Järgmiseks päevaks läks see üle ning tegin endale selgeks:

kui katkeb, siis pidi nii minema. Ju siis olid tugevad arenguhäired ja palju valusam oleks saada nendest hiljem teada, niiet usalda loodust, ta teab, mis juhtuma peab. Vähemalt tean, et suudan rasestuda.

suur aitäh minu pisile titale ja kehale, kes teeb esimese trimestri minu jaoks võimalikult lihtsaks. Kas ma tõesti tahan selle aja veeta wc potil valutavate tissidega? Miljon naist vahetaksid hea meelega minuga kohad. 

muretsemine ei aita ei mind ega titat, stress teeb mõlemale halba. 

Võin sümptomiteta naistele öelda, et see on täiesti okei ja praeguseks mu kõtulapsuke areneb ilusti ja süda taob kah tugevalt.  Katkemisele viitavad ikkagi väga tugev kõhuvalu (alakõht, mitte eilne hiina toit) ja veritsemine ja ka see ei tähenda alati, et rasedus 100% katkeb.

Kallitele naistele aga, kes iiveldavad ja kõike tunnuseid kogevad- kallid! ja asi pidi päris kindlasti kohe paremaks minema. Te saate hakkama :)

Raseduse teine ehk neljas nädal.

Mooniseemet oled näinud? Siuke on sinu laps.

Tubli rakukogum on emakasse jõudnud ning areneb ja kasvab kiiresti. Siseorganid hakkavad välja kujunema, niiet hoolitse enese eest ilusti. Sa saad postiivse testi, kuigi triip ei pruugi kõige tugevam olla. Kullake, palju õnne, triip on triip! Küll ta tugevamaks muutub.  Oled mures, sest tead, et kõik veel võib nii lihtsalt otsa saada, veri voolama hakata ning rasedus kaduda. Loodus teeb oma töö, kui viljastatud munarakk on tugevate kromosoomihäiretega. See ei ole sinu süü.

Äkki on sul juba hullupööra sümptomeid ning see on loomulik. Keha teeb palju tööd. Võid üle tsekata mis on normaalne, kuid pea meeles, et iga rasedus on individuaalne ja omapärane. 

Kui tulevane isa teadis koheselt, et postiivse testi said, pole enam teda väga millegagi üllatada ning nautige üksteist ja suurt rõõmu, mis teile osaks on saanud.

Ma ootasin. Ütlesin, et test oli negatiivne. Süda lõhkes endal ja oleks tahtnud koooohe koooohe kõik ära rääkida. Mõtlesin oodata kuni asi kindlam ning väga vägev oleks olnud talle öelda meie aastapäeval, aga see oli kahe nädala kaugusel.. No ei. 

Okei, ma lihtsalt teadsin, et kui minu pisike triip peaks ära kaduma, kukub kogu mu maailm natukeseks kokku ja tahtsin, et ta teaks ja mulle siis toeks olla saaks. Ostsin oma lapse elu esimese body ja talvekampsuni, kaks suurt shokolaadi(kui ma pean paksuks minema, mingu tema kah), toppisin jalanõukarpi ja kui ta koju jõudis, ütsin, et näh, ostsin plätud sulle suveks. Soodukaga olid. Hääl vähe värises aga mängisin vist välja. Teate mis mu mees teatas? "Ahah oke, ma pärast vaatan," 

MIDA!

Ma olin ärevusse suremas ja sina vaatad pärast?!?!? Trampisin jalgu vastu maad ja purskasin naerma. 

"Ei, sa vaatad KOHE!"

"Issand jumal rahu, ma pean neid terve suve vahtima,"

Kui ta karbi avas oli olukord päris kohmetu. Ma ei julenud talle otsagi vaadata. Mees kallistas mind. Hakkasin nutma ja ütlesin, et pärast sünnib 24 detsember ja saab elu lõpuni ühe kingi ja see kõik on minu süü!

palun vaadake, kui VÄIKE on mooniseeme, aga kui suur tähtsus tal on :(

Ovulatsioonist menstruatsioonini

2 nädalat ootust

Las ma räägin teile kahest erinevast kuust, ühest, kus ma sain positiivse testi mitte päevad, ja teisest, kus ma sain 6 päeva veritseda ja ei mingit titte.

1 tsükkel:

päevad lõppesid. Juba asusime tegustsema. Mees on õnnelik ja mina kah. Vahepeal tunnen kuidas ma pole miski muu, kui kõndiv spermaämber, hoolimata sellest et 2 korda päevas pesus käin ja pesukaitsmeid kannan. Ma ei seksi kohustusest, mul on hea ja mu partneril ka. Tunnen, kuidas ma teda hingematvalt armastan ja paar korda vahekorra ajal ka sellest, et äkki-äkki õnnestub. Vahest seksime 2 korda päevas, vahel jääb 2 päeva vahele. Päev enne arvatavat ovd korra, ov ajal ja päev pärast seda kah korra. Ma tean, et öeldakse, et üle päeva korra, aga ma ei taha langeda veidrasse rutiini, kus ma seksin kohustusest. Leian, et tita tuleb pigem suuurest ja pimestavast armastusest vanemate vahel. 

Lootus pakitseb südames. Näen unes, kuidas räägin oma lapsega juttu, mu ema rõõmsalt pealt vaatamas.Peale ovd läheb peaaegu koheselt kõht kinni. 5 päeva hiljem hakkab alakõht pidevalt õrnalt tuikama. 4 päeva enne päevade algust on mul iga hommik süda paha ning õhtul tekkis suhu rauamaitse. Ostsin ühe benu early. Ootasin kuni hommikuni, millal päevad hakkama pidid. Test triibuta. Paar tundi hiljem hakkavad lahinal päevad. Valulikud, vastikud päevad. Hakkan uuesti kortseleheteed jooma.

2 tsükkel:

Päevad hakkasid, jõin teed ja hakkasin uuesti suitsetama. Elu keeras natukene näkku. Naudin suitsu täielikult, ma pole peaaegu aasta aja jooksul rasedaks jäänud ja ma olen KÕIK õigesti teinud, ma olen noor, mul toimub ovulatsioon, ma räägin oma tulevase lapsega, saame mehega suurepäraselt läbi ja ma EI JÄÄ rasedaks, niiet see kuu ma suitsetan. Üle pika, pika aja. Seksime, kui tuju. Ovulatsiooni päeval sõidame maale, joome, võtame sauna ja armatseme. Tõenäoliselt vaimsest pigest valutab kõht aega-ajalt juba enne ovulatsiooni toimumist. Pea tuikab. Tavaline. Iga kuradi kuu on nii. Nädal enne päevi tuleb natu-natu pruunikamat voolust hetkeks. Sõbranna kinnitas, et tal iga kuu nii ja mida ma üle mõtlen. Pesastumiseks liiga vara ka. Suitsetan edasi, süümepiinateta, vihasena elu peale. 4 päeva enne päevade algust pean tegema microlaxi kuuri, et kõht läbi käima hakkaks. Järgmisel hommikul teen testi, kuna mees palub, sest "tal siuke tunne et saab kas lapse või võidab lotoga" ja lotopilet oli tal juba ostetud. Pissin pulgale, lähen teen suitsu ja 6 min hiljem silmitsen õrna teist triibu. Esimest teist triipu elu jooksul. Lähen viskan suitsupaki ära. Ütlen mehele, et pole miskit, ostku lotopileteid edasi, negatiivne on. 

Ülejäänust räägin hiljem.

Minu mõte, kallid naised, on see, et ei, ma ei tundnud end nn teistmoodi, mul oli tunnuseid, aga neid on iga kuu. Ja liiga vara tehtud kaks triipu viib omakorda veel muredeni, et kas see triip loeb ja kas läheb tugevamaks või katkeb. KUI te olete rase ei kao laps kuskile kui sunnite end ootama vähemalt päevade ärajäämispäevani. Siis on triip juba tublim ja kindlam ja ei jää kahtlust. Viivitage ja tooge niikaua vabandusi, miks te testi veel teha ei saa(nt homme hommikul tahtsin ma omletti teha ja siis mulle ei jää aega testiga jamada ja ülehomme tahan ma sisse magada ja siis ei jää aega). Miks ma seda soovitan? Sest siis jääb ära meeletu stress ja mure ja teadmatus, kas rõõmustada. Täiesti kindel, et oled rase ja jääb püsima saad olla ainult siis, kui laps juba su käte vahel niikuinii. Mure ja stress pärsib sinu pisikese arengut ning asi on tõenäolisem katkema. 

KANNATUST, KANNATUST, KANNATUST! :)

Kuidas kiirelt rasedaks jääda.

Kuidas jääda ruttu rasedaks?

Ei jäädagi. 

Alustame algusest. Teatris näed sa suure kõhu ja kauni kleidiga õnnest säravaid naisi, poes pisikesi imikuid, kes vaikselt uudistavad, TV3 näitab õhtul Knocked Upi ja sinu sellekuine menstruatsioon oli tuhat korda valulikum ja nõmedam, kui kunagi varem. Sa vaatad oma meest ning ringi oma kodus. Olgu mis on, väike tita sobiks siia ideaalselt. Teie kahe oma päris laps. Või teie lapsele väike õde või vend. Siis hakkad sa unes nägema, kuidas te õnnelikult rannal jooksete. 

"Kallis, me peaksime lapse saama."

Te arutate seda ning otsustate. Nii lihtne, aga niiii elumuutev. Neid 100 kondoomi mis sa soodusmüügist just ostsid läheb kunagi ikka vaja ja beebipillid on niiii paganama kahjulikud.

Ma teadsin siis, kui olin oma kalli mehega ainult paar kuud koos olnud. Olin natukene unustav nende pillide osas ja nautisin suve ja suhet. Siis läksid mu rinnad valusaks ja suureks. Istusime ja rääkisime, kuidas me hakkama saame ning jätsime abordi küsimusest välja. Kuna mul oli niikuinii plaanis günekoloogi juurde minna, ei hakanud testidega mässama. Sisetunne ütles, et nüüd on vat sedasi.
Ja siis hakkasid mul lahinal päevad. Mitte ühtegi titat.
Kuigi me oleks rahaliselt ummikus olnud ja me tundsime üksteist veel vähe aega, nutsime tol õhtul koos.
Ootasin 1 aasta, et üldse last proovima hakata saada.
Ootasin veel 1 aasta, iga kuu salaja pisaraid valades selle üle, et ma ikka veel pole suutnud teda kõtusse kasvama meelitada.

Siis viskas kopa ette. Pregnacare conception, päevade alguses ovulatsioonini kortsleheteed, iga päev jooksmas(ma valetan täiega. Ma ei käinud just iga päev jooksmas, aga vähemalt ma käisin), õige toitumine, mehele multivitamiini peale, stress nulli(okei, stressi vähemalt vähemaks...), tite saamisest mõelda ei tohi, nautida meheg...OOT, ah? Lapse saamisest mõelda ei tohi? Ja tõepoolest, visake googlesse pisibeebi saamine sisse, kõik ütlevad, et kui ei mõtle, siis kohe jääd rasedaks. Ausalt, naised, usaldage mind: ma tean, et see kui sa üritad mitte mõelda,põhjustab palju rohkem mõtlemist mis omakorda viib stressini mis omakorda vähendab võimalusi rasestuda. IGA jumala kord kui me olime täiesti spontaansed romantikud avastasin ma end mõttelt: "JESS SEEKORD MA EI MÕTLE LAPSE SAAMISELE NÜÜD TA KÜLL TULEB!!!!"
Niiet palun, ärge keelake ennast. Võib-olla keelake endale perekool ja beebiriidepoed. Aga kui te ei suuda iga päev vahtimist lõpetada mis need raseduse esimesed sümptomid 2 tundi peale vahekorda on ja kuidas ikkagi kiiresti rasedaks jäädakse, siis olgu. Ma mõistan. Palun ärge aga tundke süümekaid sellepärast, et kõik räägivad et kui sa mõtled sellele, siis ei jää. Jäävad küll. Ma jäin ka.

Teine, kõige olulisem asi:
SA EI PEA KIIRESTI TITEOOTELE JÄÄMA. See on okei, kui see ei juhtu esimene kuu. See on okei, kui sa oled sellepärast kurb. See on okei, kui see pole ka poole aasta jooksul juhtunud. Vähemalt tead sa praegu rasedusest, viljastumisest, sünnitusest, imikust, naise organismist, mehe organismist, parimatest mähkmetest, halvimatest luttidest, vankrirattavaruosadest jne juba kõike. Sa, kullakene, teed kõik, et ta tuleks. Ma annan ühe soovituse ja ma mõtlen seda südamest: räägi oma lapsega. Räägi temaga mõttes kui vannis oled või kui und ei tule. Räägi talle, kui väga sa teda ootad. Kui väga sa teda juba praegu armastad. Milline sa oled ja milline ta issi on. Kasvõi räägi talle, pisarad mööda oma ilusaid põski alla voolamas, kui õnnetu ja murelik sa oled et ta jälle see kuu sinu kõtusse kasvama ei tahtnud tulla.

Ma tean, kuidas iga kuu ovulatsioon-menstruatsiooni algus ajudele hakkab, niiet tehke mehega üks kuu, kus on NULL tõenäosus rasestuda. Põrgusse need kraadiklaasid basaali jaoks ja kallid ov testid(sa võiksid nende ostimise asemel hoopis massaaži minna ja oma günekoloogi pinnida et ta kontrolliks kas ov sul ikka toimub. Vii talle kommikarp(või viskipudel) ja küll ta kontrollib.), pange kasvõi 3 kondoomi otsa JA EI ÜHTKI ERANDIT. Sul peab olema NULL võimalus rasestumiseks. Muidu jääb sulle mõte, et no äkki eelspermast läks või äkki ikka suu kaudu kuidagi sattus munarakku... Igatahes, see kuu märgi üles kõik peavalud, alakõhutuiked, iiveldamised, veidrad isud või siis sümptomite puudumine. Siis saad aru, et paljud protsessid ja toimingud su kehas viitavad ka muule kui 3 päeva vanale rasedusele. Sa saad aru, et rase sa olla EI saa.  Järgmine kuu, kui jälle proovimiseks läheb(see tähendab tegelikult lihtsalt seksimiseks) ja  10 päeva enne menstruatsiooni oletatavat algust tahad rasedustesti teha(sest no see kuu on kohe KINDLALT see tunne), vaata eelmise kuu sümptomid kah üle kus sa kohe kindlalt rase polnud. Tõenäoliselt ongi see loomulik, kui su alakõht peale ovd valutab ning iiveldama ajab. On aeg oma kehaga tuttavaks saada päriselt, mitte talle netist ja õe kogemusest võetud sümptomeid külge riputades. See peaks sind tagasi hoidma ja saad 2.50 (või nende kallite Violade, 8 euri) eest muffineid küpsetada ja mehega filmiõhtu teha.

Uskuge mind, ma tean. Ma halasin igale arstile peale kahte kuud proovimist, et ma ei jää rasedaks ja mu elu on läbi. Lõpks sain ma aru, et basaali mõõtmine ja iga päev rasedustestide tegemine ei tekita mulle kõhtu pisikest kasvavat elu. Tema tuleb millal tahab ja teda ei huvita absoluutselt, mida sina tahad.

Sina aga:
1) võta vitamiine, sest need tulevad sulle igal juhul kasuks.
2) ära usu seda, et kui naine on peal ei jää lapseootele, kui mees teeb keelekat sulle hävineb sperma jne. Neil pole mingit erilist teaduslikku alust aga tõenäosus rasestuda on suurem , kui end lihtsalt naudid, peal või all ja SEE on tõestatud. Ma tean kuut inimest, kes peaksid olema lapsetud sest nad harrastavad oraalseksi. Aga nad ei ole.
3) ravimteedega võid alati katsetada. Ka see ei jookse mööda külge maha. Lihtsalt tea, et tee sind rasedaks ei tee.
4) ära plaani puhkusereisi ainult ov järgi. Reis lõõgastab ja viib rutiinist välja igal juhul, ning selle mõju võib alles järgmise tsükli ajal avalduda. Puhkuse aga peaksid kindlasti enesele lubama.
5) räägi omal viisil ja moel enese tulevase lapsega. Kasvõi kord nädalas. See aitab sind juba psühholoogiliselt ning midagi halba see kaasa tuua ei saa.
6) SA SAAD LAPSE. Isegi kui see juhtub läbi kunstliku viljastamise või adopteerimise. Ära karda. 21 sajand on sinu päralt.